Sündmused panevad aja voolama.

Terve päev on olnud kiire, kiire, kiire. Tegelikult on mul üldse viimasel ajal kiire. Olulisemad inimesed on ka tänu sellele unarusse jäänud. Ma ei teagi kes selles süüdi on, kas mina, kes ma ei oska veel tööl käimist ja eraelu ilusti ära jaotada, või keegi kolmas.

Igastahes pai mulle. Tegelen nüüd väikest viisi heategevusega. Tegelikult olen terve elu inimesi aidanud, kui võimalik on, aga nüüd avanes mulle erakordne võimalus muuta kellegi kindla elu. Jesssss, jaah :D Kunagi ammu kirjutasin "kodutunne" saatesse pika kirja, kuidas abi vajavad neli pisikest last ja ükski, äsja leseks jäänud ema. Mingi hetk kaotasin lootuse, et nad ei võtagi mind kuulda ja minu pingutused läksid vett vedama. Aga oh imet, paar päeva tagasi helises minu armas telefon ja seal ta oligi. Kogu asja läbivedaja küsis minukäest, kas ma saan neid selle naiseni juhatada. Te ei usu ise ka mis minu sees sellel hetkel toimus. Muidugi olin ma sellel hetkel tööl, tänu millele ei saanud ma oma ülevooolavaid emotsioone väga palju välja näidata. Särasin nagu lõõskav suvine päike ja inimesed ümberringi tundusid niiii k*radi armsad. Järgmine nädalavahetus tulevad nad uuesti kohapeale ja siis olen mina ka platsis. Selline abikäe ulatamine ja asjale kaasa aitamine tekitab nii hea tunde.

Tegelikult peaks ka Tartus millalgi ära käima. Pikka aega ei ole sinna sattunud. Võib-olla ma isegi väldin seda kohta. Paljas mõte, et seal linnas on justkui kõik valesti ja paha, tekitab külmavärinaid. Mina, kes ma üritan igas asjas positiivsust ja head leida, ei sobi kokku mõttega, et Tartus ootavad mind masendavad probleemid. Vanaisa tervis läheb järjest hullemaks, see on nagu needus. Kui kuskil on kõik korras, siis kuskil ikka on midagi halvasti. Ma tean, et teda ei ole meile kauaks enam, aga ma ei taha seda pisaratemerd ja masendust näha. Püüan vanaemalegi sisendada, et ta ei ole ja ei jää üksi. Kui keegi teine teda ei aita, siis mina ikka olen olemas.

Tegelikult praegu tahaks kedagi/midagi pehmet kallistada ja oma teed lõpuni juua, varbad ka külmetavad. Pealegi on homme viimane vaba päev ja kella keeramist ei tohi ka unustada. Ma olen ikka üks k*radi eriline :D Krissu tulgu ka koju juba!!!!!!!!!!!!!!!!