Kuidagi nii punane ja teistsugune on kõik. Käin viimased päevad justkui roosade prillidega ringi. Miski mind häirida ei saa ja ei häirigi. Mõni kauaaegne tuttav arvaks kindlasti, et mul on midagi viga. :D Mul ei ole viga midagi, peale selle, et olen äääääääääääääretult särav ja kõik see hea tahaks seest välja tulla.
Ma ei taha oma plogis "teda" mainida, see määriks selle pühaliku koha ära. Aga isegi temasuguse sõnad ei lähe mulle enam korda, veelvähem teod. Üleüldse on mul parematki teha, kui teda kuulata.
Lühikese ajaga olen aru saanud, et see mismoodi "tema" on mulle sisendanud seda, et mul puuduvad sõbrad ja keegi ei salli mind, ei pea paika. Mul on päris mitu oluliselt armast inimest:)(Kristine)Üks nendest viibib küll kaugel aga lubas, või noh, proovib uuel aastal koju tulla. (Elen)Teine on omas kodus ja ootab millal saaks uut sissekannet lugema tulla. Ja kolmas (Merka), tema pakib kohvreid, et saaks reisile minna.
Viimastel päevadel on tegelikult meeletult palju juhtunud.Aga iga asi omal ajal. Eile käisime,või õigemini, proovisime käia Eleniga väljas. Igal pool oli jalgpall.... Noooo midaa?? Me ei saanudki kuskil ilusti istuda ja siis passisime tööjuures mõne aja. Peale seda läksime edasi;) Ikkkagi oli meil tore. Teinekord tuleb paremini välja;)
Tööst ma rääkima ei hakka, mõttetu. Seal ei muutu miski, peale ülemuste. Pikapeale hakkab välja tulema millised nad tegelikult on. ÕÕÕHHHHH Nõme NÕME....
Seest on nii õõnes ja selline eriline tunne, nagu miljon pisikest liblikat askeldaksid seal. :D AGa ma olen rahul hetkel kõigega:)
Musi neile kes seda vääärivad ja on minu elus olulisel kohal:)
Mina lähen nüüd tuttu, kuna olin eile kaua kaua üleval :D:D:D:D Kavalpea mina:D
No comments:
Post a Comment